Kokkuhoid
Soojuspump säästab energiat. Võrreldes otse elektriga kütmisel (puhur, elektriradiaator, elekripõrandaküte) säästab soojuspumbaga talvisel kütmisel keskmiselt 3 – 4 korda.
Jahutus
Kõikide soojuspumpadega on võimalik ka jahutada. Autos oleme harjunud kasutama konditsioneeri või kliimaseadet. Miks peab kodus või kontoris higistama?
Vabadus
Soojuspump annab vabaduse olla oma aja peremees. Enam ei pea reisile minnes naabri abi paluma ahju kütmisel – hirmus, et veetrass vastasel juhul külmub.
Mugavus
Soojuspump hoiab toas ühtlast temperatuuri. Võrdluses ahjuküttega, pole vaja hoiustada ega vedada puid ning pole vaja tegeleda kütmisega. Lisaks läheb aega enne, kui ahi hakkab sooja andma. See tähendab seda, et töölt tulles tuleb esimese asjana hakata kütma. Õhtuks jõuab kodu küll mõnusalt soojeneda aga hommikul ärgates on tihtipeale vajadus jällegi kütta. Töölt tulles kordub sama uuesti ja uuesti. Pannes soojuspumba ahjukütet toetama tekib kodus stabiilne sisekliima ja kütmine ei ole enam igapäevane kohustus. Kui tekib tahtmine ahju kütta saab soojuspump aru, kui kodu on soe ja jääb ootele. Kodu jahtudes võtab jällegi soojuspump üle ja hoiab ühtlast temperatuuri.
Kuidas töötab soojuspump?
Lihtsustatult koosneb soojuspump neljast komponendist: aurusti, kondensaator, kompressor ja paisventiil. Need moodustavad suletud süsteemi olles torudega ühendatud. Süsteemis ringleb külmaaine. Soojuspumba tööprotsess koosneb tinglikult neljast osast.
Esmalt absorbeeritakse keskkonnast soojust.
Seda ülesannet täidab aurusti. Madala temperatuuriga ja rõhuga külmaaine kulgeb läbi aurusti ja soojeneb. Aurusti saab energiat soojusülekande teel (õhu temperatuur on tunduvalt kõrgem külmaaine temperatuurist) ja õhu niiskuse kondenseerumisest aurusti pinnale.
Külmaaine temperatuuri tõstmine. Kõrge rõhk
Seda teeb kompressor. Külmaaine kokkusurumisega tõuseb nii selle temperatuur kui ka kondenseerumispunkti temperatuur.
Soojuse ülekanne tarbivale keskkonnale. Kõrge rõhk
Kõrge temperatuuriga külmaaine kulgeb läbi soojusvaheti (kondensaator) ning külmaaine kondenseerumisel vabanev soojus kantakse hoonesse.
Rõhu alandamine. Madal rõhk
Kondenseerunud külmaaaine juhitakse läbi paisuventiili, kus rõhk ja temperatuur langevad protsessi algsele tasemele.
Mida tuleb jälgida soojuspumba paigaldamisel?
Soojuspumba siseosa
Soojuspumba siseosa paigaldatakse seinale, lae alla. Oluline on, et soojuspump poleks liiga kõrgel ega liiga madalal. Liiga madalale paigaldatud soojuspump võib saada kahjustatud elutegevuse poolt. Sõltuvalt ruumist võivad õhu liikumist takistada mööbliesemed. Liiga lae alla paigaldades ei pruugi saada seade piisavalt õhku. Seeläbi väheneb küttevõimsus. Füüsika seaduste kohaselt soe õhk tõuseb üles. Kahekorruselise hoone kütmisel avatud planeeringu korral tuleks õhksoojuspump paigaldada esimesele korrusele või panna eraldi seadmed mõlemal korrusel. Tasub veel tähele panna, et õhk ei liigu läbi kinniste ukseavade. Kui teatud ruume tuleb kinni hoida siis tuleb mõelda seal lisaküttele.
Soojuspumba välisosa
Välisosa paigaldatakse välja. Välisosa ei tohi paigaldada kinnisesse ruumi. Vastasel juhul langeb ruumi temperatuur välistemperatuurist madalamale. Lisaks kütmise korral hakkab soojuspumba välisosa põhjast tilkuma vett. See tähendab, et liiga madalale paigaldades võib hakata eralduv kondentsvesi soojuspumpa jäätama. Liiga kõrgele paigaldades on raskendatud seadme hooldus ja võib hakata tilkuma kondentsvesi seinale. Uste või treppide juurde ei ole soovituslik välisosa paigaldada. Tekkiv kondentsvesi võib talvel jäätudes muuta uste esised või trepid väga libedaks Õhksoojuspumba välisosa paigaldades tuleb jälgida, et hoone katusele sadav vihmavesi/lumesulavesi ei hakkaks jooksma seadme peale. Sellisel juhul tuleb hoonele paigaldada vihmavee äravool või kliimaseadme välisosale eraldi varikatus. Kinnitades õhksoojuspumba välisosa seinale tuleks arvestada, et välisosa tekitab müra ja vibratsiooni, mis võib olla ruumi kuulda. See tähendab, et magamistoa välisseina ei ole mõistlik välisosa kinnitada. Müra ja vibratsiooni vähendamiseks on soovitatav paigaldada välisosa maaraamile. Oma töös oleme kuulnud klientide soovi paigutada välisosa hoone lõunapoolsele küljele, et päike hakkaks paistma seadme peale. Tegelikkuses on selle mõju seadme tööle marginaalne. Tuleb hoopis jälgida kui avar on hoone ümber või kus on tuulekoridorid. Tuul võib seadet liigselt jahutada ning väheneb soojuspumba küttevõimsus ja efektiivsus.
Mõned tähelepanekud ja näpunäited kliimaseadme kasutamisel
Kõik meie paigaldajad viivad peale kliimaseadme installatsiooni läbi instruktaaži. Alati ei saa kõik seadme kasutajad kohapeal viibida või ajapikku kipuvad näpunäited seadme kasutamise kohta ununema. Selleks oleme järgnevalt lisanud need ka kirjalikul kujul, et mälu värskendada.
- Kliimaseadmega kütmisel tuleks kasutada kütterežiimi. Vältida tuleks automaatrežiimi. Loome näitliku situatsiooni: Hoonel on suured aknad ja kütteperioodil ilusa ilmaga paistev päike soojendab hoone sisetemperatuuri kõrgemaks, kui on seadistatud kliimaseadme puldil. Automaatrežiimil seade hakkab sellisel juhul hoonet jahutama. Kütterežiimis jääb kliimaseade ootele kuni hoone hakkab jahtuma allapoole seadmele seadistatud temperatuuri. Sama on ka elamuga, millel on ahiküte. Kui ahju kütmisel tõuseb temperatuur üle puldist määratletu hakkab seade automaatrežiimis jahutama. Kütterežiimis jääb seade ootele, kuni hoone hakkab jahtuma allapoole seadistatud temperatuuri.
- Kõik kaasaegsed soojuspumbad põhinevad invertertehnoloogial. See tähendab, et seade reguleerib ise oma võimsust vastavalt vajadusele ning hoiab hoones stabiilset temperatuuri. Sage sisse-välja lülitamine ei tee seadmele head ega anna väiksemat elektrikulu. Seadme väljalülitamisel hakkab hoone jahtuma. Uuesti tööle pannes peab hakkama seade uuesti hoonet üles kütma. Ühtlane temperatuuri hoidmine on ökonoomsem kui sage jahtumine ja uuesti üles kütmine.
- Õhksoojuspump vajab õhufiltrite puhastamist normaalseks toimimiseks. Seda peaks tegema üks kord ühe-kahe kuu järel sõltuvalt kui palju tolmu on õhus. Mida puhtamad on filtrid seda vähem võtab soojuspump elektrit ning annab paremini sooja. Soojuspumba kasutusjuhendis on näidatud, kuidas seda teha.
- Hinnanguliselt iga kolme aasta järel vajab soojuspump hooldust. Hoolduse kohta loe täpsemalt SIIT.
- Kliimaseadmega jahutamisel soovitame kasutada seda mõistlikult. Kindlasti enamus on kogenud konditsioneeri mõju autos kuumal suvepäeval. Lõõskava päikese käest konditsioneeritud autosse minnes võib ennast väga kergesti külmetada. Samuti võib nii juhtuda toas. Soovitame esialgu mitte üle pingutada ja puldist temperatuur seadistada vaid mõni kraad madalamaks välistemperatuurist.
- Kütmise korral peab õhksoojuspump aeg-ajalt ennast sulatama. See tähendab, et välisosa põhja alt hakkab tilkuma vett. See on soojuspumbaga kütmise loomulik osa ja ei tasu sellest ära ehmuda.
